Sissejuhatus

Nonii, peaks nüüd vist mingisuguse sissejuhatuse ka tegema. Täpselt 20ne päeva pärast on see saatuslik päev, mil me lõõõõõõõõõõpuks saame selle Eesti tolmu oma jalge alt pühkida ja hakata liuglema teisele poole maakera. Ja see ''lõõõõõõõõõpuks'' pole üldse pahaga. Eestit me ei vihka ja tagasi me tuleme, niiet lõplikult lahti te meist ei saa. 
Lihtsalt praegu on kõige õigem aeg minna. Miks?

1.Lõpetasime veebruaris kooli ära ja ei pea esimest korda täna, pärast 13 aastat kooli minema ( tegelikult on natuke kurb, mulle küll meeldis koolis ).
2. Kokapaberid on käes, ehk äkki on lihtsam tööd saada.
3.Pole meest, kes raudses haardes sind Eestis kinni hoiaks. 
4. Noorus, noorus on üks imeline aeg, kui sul on jaksu ja jõudu teha kõike :) Ja seda igas mõttes, praegu ongi aeg, kui minna, teha ja olla. Teha vigu, teha õigeid valikuid, saada kogemusi, uusi tutvusi, seigelda. Sest, no kurat, millal veel? 

Natuke vist peaks rääkima peaosalistest ka. 

1. Liisa. 19 aastat. 177cm. Kokk. 

2. Sirli. 20 aastat. 167?cm. Kokk

Ma sain just aru, et ma pole ilmselgelt väga hea sissejuhatuste kirjutaja, sest mul on korraga peas umbes 300 mõtet ja ma tahaks kõikidest nendest kirjutada ja tulemus on midagi sellist : Mulle meeldivad kartulid, sest ma olen nii keeruline aga samas teised on veel keerulisemad ja valin hoopis miskit muud, sest ma olen laev. 

Igal juhul, ma järgmine kord kirjutan sinna maani kuhu me hetkel jõudnud oleme ehk mida on Austraaliasse minekuks vaja/teha, läbi meie silmade. 


/kirjutas Liisa.