Kohe jõudmise protsess oli iseenesest hullem kui kohutav. Järgmine kord teame, et see säästetud 200 € ei ole väärt 48h trippimist, kohutavat enesetunnet ja nelja erinevat lendu. Mõni kolme-nelja tunnine ei olnud enam väga vaev aga see 11h lennukis veeta polnud enam isegi mitte inimlik. Ma lõpuks mõtlesin, et ma ronin lihtsalt sinna ülesse kasti, kuhu käsipagas pannakase ja jään sinna magama. Magamatus oligi see kõige hullem. Tee mis tahad, mina istudes ei suuda magada ja lennujaamades polnud meil magamiseks aega ja ega väga ei julgenud ka. Ühe korra panin tunniks ajaks silma Hong Kongis kinni, küll oli hea see powernap.
Vaade Hong Kongi lennujaamast
Natuke pulli sai ka muidu, näiteks me tegime teadmatusest Sirliga Soome minekuks check-in'i juba ära ja kuri mees ei tahtnud meil laevale lasta kuna ma oleks pidanud need ise need välja printima. Lõpuks ta siiski suutis selle ühe nupuvajutuse teha ja ise meile piletid välja printida. Seal me reis õnneks ei lõppenud. Soomest läksime sadamast nr9 trammiga raudteejaama (pilet maksis 3€) ja sealt edasi Finnair Expressiga otse lennujaama (pilet maksis vist 5,90€). Väga mugav. Ülejäänutes lennujaamades muud teha polnudki, kui uus värav üles otsida, oodata ja süüa, kuna check-in oli meil tehtud kuni Kuala Lumpurini.
Jõudsime 22.septembri õhtul Kuala Lumpuri lennujaama. Oh, my lord. See oli kõige haigem lennujaam. See oli nii suur, et erinevatesse osadesse pidid sa liikuma rongiga. Seal me pidime kohvrid uuesti ära check-in 'ima ja piletitega mässama jne. Kohvrid saime kätte, veidras keeles töötajatega räägitud selgitamaks millise rongi peale me peame minema, et tagasi pileteid check in'ima saada. Kohvrite tagatus osasse mineku jaoks piletit ostma ei pidanud, tagasi tulekus pidime. Veider. Kulutus oli eurodes umbes 0.90€. Lõpuks pärast tagasi jõudmist ja umbes kümne inimesega kontakteerumist leidsime lõpuks õige koha ülesse. Ootame rõõmsalt seal sabas kuni jõuab siis meie kord. Vaatavad seal kurjade nägudega mu passi, räägivad oma keeles midagi. Tegid vahepeal juba Sirli check-inni ära ja saatsid kohvri minema. Tuli välja, et ma olin oma dokumendi numbri viisasse valesti kirjutatud ehk siis ühe B asemel 8 kirjutanud. See hetk oli küll siuke tunne, et ma olen nii kaugel ja on nüüd mingit sellist jama vaja veel. Arutasime juba Sirliga mis saab, kui ma ei saagi nüüd üle. Sirli oli oma kohvri ka ära saatnud :D Helistasid seal nad kusagile ja ajasid seal mingeid asju aga lõpuks saime viisaga kõik ikka korda. THANK GOD! Ütlesid ainult, et järgmine kord neid asju kaks korda kontrolliks. Kontrollin! Edasi palju rõõmsamana läksime läbi mingist kolmest turvakontrollist, kus see kontroll ei olnudki nii ''läbiuuriv'', kui ma arvasin, ametnikud olid ka parajad pervarid. :D
Viimane lend oli ka paras piin. Lapsed karjusid, äikest lõi, lennuk rappus ja ainuke soov oli ainult kohal olla.
Hommikul natuke peale viit tiirutasime me juba Perhi kohal, nii ilus oli näha kogu seda tulede merd, mis veel pimedast Perthist paistis.
Vaade lennukist varahommikusele Perthile
Lennujaamast välja astudes
Lennujaamas läks ka kõik rahulikult, võtsime takso ja suundusime hosteli poole, kus mul oli juba paar nädalat tagasi ära räägitud, et teevad meile varajase check-inni, et saaks ruttu tuppa magama ja pesema. Kohale jõudes muidugi keegi sellest midagi ei teadnud ja meile öeldi, et peame nüüd kella 12ni ootama. Kell oli see hetk 7 hommikul :D Selleks hetkeks ajas selline asi lihtsalt naerma :D
Seadsime siis Sirliga ennast hosteli fuajeesse toolidele pikali ja panime natukeseks silmad kinni. Vahepeal käisin pistsin nina ka õue ja see esimene päike oli meeletult hea, kohe tunda kuidas paitas :D
Igaljuhul õnneks mingihetk kell 9 tuli mingi asjatundjam mees sinna ja me saime juba umbes 10ks oma tuppa. Vahepeal käisime kusagil poes jogurtit ja mahla ostmas ning tegime väikse hommikusöögi. Küll oli luksus pärast seda 48 tundi dušši alla minna ja olla pikali asendis, mul selg tänas mind kõva häälega! Magasime mõlemad õhtul kuue-seitsmeni ja pärast seda läksime natuke linna piiluma. Kõhud olid ka nii tühjaks läinud ja kuigi me lubasime üksteisele, et Aussis enam mingit junk'i ei söö ja hakkama tervislikuks siis õhtul kell 22 oli kiirtoit kahjuks ainuke valik :D
Järgmine päev pidime juba 10st hostelist minema minema, õnneks saime päevaks kohvrid sinna jätta. Tulime linna, tiirutasime natuke bussidega ringi ja mingihetk saime ühe eesti poisiga kokku, sain läbi õe ta kontaktid ja oli täitsa tore. Trippsime ja matkasime kolmekesi mööda ja ümber Perthi, jalgadele sai ikka korralik trenn tehtud. Õhtul tegime veel mingil platsil väikse eine ja ajasime niisama juttu.
19.30'ks saime oma uude elamisse tulla. Eile oli küll veel väga võõras olla aga omanik on väga tore ja hoolitsev. Mõlemal Sirliga on oma toad, kokt on linnale väga ligida ja rongiga lihtne käia.
Ahjaa, täna hommikuks tegi ta meile näiteks megalt hommikusööki igast BBQ asjadega.
Täna magasime kaua ja puhkasime end korralikult välja, tulime linna, unustasime passid maha, tulime koju, läksime uuesti linna. Tegime pangakaardid ja telokaardid ära.
Kes me kummagi numbrit tahab, kirjutage facebooki, kasutame nüüd ainult Austraalia oma.
Õhtul lähme võibolla linna vaatama mis seal toimub põnevat ja uuel nädala saame juba töö otsimisega alustada.
Mõnus koht, päike sillerdab, inimesed on sõbralikud ning täitsa hea on olla!
Meie rong, 1 tsooni pilet ehk 2h maksab 3€ ning linna sõidame umbes 10-15min.
Lambi gängsterid loodust nautimas
Hommikusöök
Kirjutas Liisa, enamuste piltide autor Sirli /













