Pildid tulevad täiesti non-sense järjekorras.

Minu üks osa tööst- hunnikutes suuri, suuri salateid. Kõik peab olema võimalikult kõrge, väljapaistev ja värviline. Töö on rämedalt rutiine aga seda selle nimel, et auto saaks ja siis edasi trippida. 

Kings Park Perthis. Ilmselt üks suurimaid ja ilusamaid parke linnas. Pargist avaneb kena vaade Perthi linnale ja pargis on ka botaanikaaed, kus saab uudistada erinevaid taimi. Park on suur ja käimist omajagu aga samas vaadata on ka palju. Tõsiselt kena koht. Perthis on muidu üldse hästipalju parke ja püütakse seda rohelust säilitada, ei kujuta ette kuidas see mujal linnades on...

Vabal päeval basseini ääres lebos, joon Solo't, mis on rääääääme hea sidruni limonaad. 

Linna ka natuke, hommikune jalutuskäik tööle. 

Serpertine Park ja kurikuulsad kängurud. Ma siiamaani ei oska neile seletust anda :D Peate oma käega katsuma ja vaatama. 

Eestlastest sõbude omaniku koer-vaip, kes armastab mind ja Sirlit rohkem, kui midagi muud. See sama reedene õhtu mängisime näiteks nendega Jengat ja jõime Sommereid. 

Kings Park, king, non sense again

Jälle Kings Park ja huvitav sild. Hullult raputas, ei tea mis see tuulise ilmaga teeks. Sild on igapäev avatud ainult 9-17ni

Vaade Kings Park'ist Perthi linnale 

Vaade Kings Park'ist Perthi linnale

Sünnipäeva hommiku pudru, ja võrdsus meie majas - ma sain väiksema *pain*

Jälle lebo

Fermantle rand

Fish and Chips on siin igalpool räigelt teemas

Serpertine Falls ja Sirli 

Kings Park ja Sirli

Serpertine Falls ja Liisa

Kings Park ja Liisa

Serpertine Falls, seal kalju vahel käisime me ujumas, vesi oli rämedalt külm aga muidu oli hästi ilus koht.

Serpertine falls

Pühapäev ja jälle üks nädal möödas. Ma nüüd proovingi iga pühapäev ühe postituse kirjutada, peab ikka selle motivatsiooni leidma, et oleks kunagi ka siit miskit mäletada. Reaalne pilt jääb muidugi vaid meie pähe aga jagamisrõõm on ju kõige parem! :)

See nädal sai siis Sirli ka lõpuks tööle nagu lugesite, nii hea meel ta üle. See töötus ikka lõpuks hakkab jubedalt kassima, sest raha kulub ju nii või naa igapäev. 

Mina olen ka terve nädala esmaspäevast-reedeni tööl käinud ja naudin oma rutiini :D Oeh kuidas ma igatsen neid päeval 12ni põõnamisi. Aga saab hakkama, päevad lähevad ruttu ja nädalavahetused veel kiiremini. 

Sirli juba kirjutas oma tööst, mõtlesin, et kirjutan natuke teile ka mis ma siis täpselt teen. 

Päev hakkaks mul ideaalis 5.45 ärkamisega, et ma jõuaks 6.31 või 6.53 bussile. Sõltub sellest kuidas mul endal prep jms tehtud on. Eelistan varasemaga minna, siis ei pea rapsima niipalju.  Enamus päevadest ma siiski ärkan 15 min enne bussi ja ei jõua miskit asjalikku teha. 

Töö on mul lihtne ja mõnus. Ma kusjuures täiega naudin seda, sest ma olen alati nii pingelist ja stressirikast kokatööd teinud, et see on siin suurepärane vaheldus. Ja loomulikult ka tööaeg. 

Tööl panen ma siis hommikul kokku 8 erinevat salati, teen ühe küpsetise, valmistan mõned asjad veel salatite jaoks ette, teen järgmise päeva prepi ja lähen ette teenindama. Teenindamine on ka vinge, järgmine nädal lähen sandwichide osasse, mis on natuke hirmutav mu jaoks, sest seal peab veel rohkem inimestega rääkima :D Aga see läheb ka igapäevaga paremaks, sest keel on koguaeg me ümber ja nüüd suudan ma juba läbi selle lärmi ka nende aksendist aru saada :D

Ainuke niru asi on seal need tunnid, niiiii vähe aega saan päevas olla. Üle 9 tunni siin nagunii kusagil naljalt ei tee aga 5 h päevas ka väga hea tulemus pole. Eks ma vaatan nüüd mis see nädala palk teeb ja siis otsustan kas see töö tasub end ära või mitte. 

Sest raha peab jääma üüri, igapäevaste kulutuste jaoks ja midagi ka kõrvale panekuks, sest varsti tahaks auto osta ja kusagile edasi trippida.

Mille peale mul siin siis raha üldse kulub? Nädala koht võib nii arvestada, et korteriüür on 115$ , transpordi peale läheb ca 30$, telefonipakett on suht niru tegelt, nett ja kõneaeg saab nii ruttu otsa, seekord võtsin 40$ paketi mis on veidike mahukam, sest ma olen telo peale raisanud juba 100$ aga eks see sõltub selle kasutamisest ka muidugi. Igaljuhul, arvestame telo peale nii 20$ nädal, söögi peale läheb vast mingisugune 50$, sõltub muidugi mida vaja on või mille järgi isu on. Eelmine nädal ma lihtsalt ei suutnud peaaegu, et mitte midagi süüa ja täna viskasin juba pooled asjad minema. Figuurile on see muidugi hea aga kahju osta ka niisama :D Ja mingeid lambikulutusi võib ka kindlasti tulla, või kui käid väljas söömas jne, mida me küll väga teinud pole, aga arvastame siis 30$ sinna ka. Kokku teeb see 195$ mis eurodes on umbes 136€ ehk ikka päris korralik summa, aga palgad ka siin ju teised :)

Selle nädala sees käisime Sirliga ka koos siin kohalikke parke uurimas. Ükspäev Queens Parkis, mis oli random :D Aga tore jalutuskäik. Järgmine päev käisime Kings Parkis mis oli juba väheke vingem, ilm oli ilus ja uurimist oli palju. Nautisime rohelust, pildistasime ja ajasime niisama juttu. Sealt avaneb Perhi linnale ka väga ilus vaade!

Nädalavahetused oleme jälle eestlastega veetnud. Eelmine reede käisime veel väljas ka aga otsustasime, et tükk aega me seda enam teha ei viitsi. No ei tõmba see ööelu siin, kui alles hoo sisse saad siis aetakse juba minema :D Eelmine nv sain ma kahjuks jällle aasta vanemaks, where does the time goes? See päev väga suurt midagi ei teinudki peale selle sünnipäeva vastu võtmise, 20 sain ma muideks klubi wc's - meeldejääv :D ei ole väga suur fänn nende sünnipäevadega. 

Laupäeva õhtul olime jälle ühe eestlaste kambaga koos, mängisime pinxi, beerbongi ja istusime niisama mõnualt. Eelistame Sirliga seda ikka mitme kordselt väljas käisimsele. Õhtu ise oli väga fun, pole tükk aega niipalju naernud. Igaljuhul üks mõnus õhtu!

See reede olime jälle nende eestlastega koos, rahulik õhtu ja läksime päris vara koju, sest rämeee uni oli peal ja hommikul ootas üks tripp.

Raul kutsus meid oma sõpradega Serpentine Fallsi kaasa, väga ilus loodupark Perthist umbes tunni aja sõidu kaugusel. 

Hommikul austasime sõitu kell 9, käisime läbi K-Mart'ist ja ostsime magamiskotid ja võtsime igaksjuhuks natuke sularaha kaasa. Kohale jõudsime probleemideta, käisime kalju külje all ujumas ja nägime lõõõõõpuks kohulikud kuulsused kängurud ka ära, seekord ei punch'inud haardilt. 

Nad olid ikkka niiiiiiiii pehmed ja sama veidrad kui ma ette kujutasin :D See keha, ja olemus ja kuidas või kelleks või milleks neid liigitada :D Keeruline, aga ühed muhedad loomad on küll.

 

Pärast paitamist hakkasime rõõmsalt kaasaostetud känguruliha sööma, huvitava maitsega aga teistkorda vist ei prooviks. Miskit kõhus mõtlesime, et lähme matkame natuke ümber seda parki ka. Leidsime hästi ilusa sellise oaasi, pildistasime ja puhkasime natuke, hakkasime tagasi ülesse minema ja järsku on teepeal väike poiss. Tseen nagu õudusfilmist. Vaatasime ümberringi aga ühtegi täiskasvanut enda ümber ei leidnud. Läksime siis poisi juurde, poiss oli paljajalu, räpane ja mõnest kohast marraskil. Ilmselgelt oli kaduma läinud, arvatavasti oli ta alles mingi kahe aastane, kandis mähkmeid ja midagi ei rääkinud ka eriti. Võtsime poisi sülle ja otsisime lähima maja ülesse, seal oli mingi kohalik,kes kohe appi tuli ja mind temga alla parki viis. Sealne pargivaht tundis poisi ära. Ta oli sealt kohast kus me ta leidsime kõndinud juba oma 2-3 km. Õnneks lõppes seekord asi õnnelikult. Hirmus mõelda mida vanaemad terve see aeg tunda võisid. Või see laps, kindasti tal veel pole ohutunnet aga siiski. Ta oli meiega ka nii nii julge ja tuli mulle kohe sülle et eks ta ise ka juba kartis. 

Poiss jõudis ilusti koju ja saime ka oma teed jätkata.

Kell hakkas juba 5 saama ja pidime ruttu mingi koha leidma kus ennast maha parkida, sest plaanisime jääda veel ööseks ka kusagile. Tiirutasime kusagile kaugemale metsa, kus keegi meid ei leiaks, sest tahtsime lõket teha aga see on tegelikult siin keelatud.

Suht varsti oli plats leitud, paneime telgid püsti, tegime lõkke valmis ja hakkasime õhtut nautima. Grillisime, ajasime juttu ja tõsiselt tore oli. Hea on ikka nii linnas välja saada ja loodust nautida, sest seda ma siin kõige rohkem näha tahakski. ( Ilmselt farmipäevadel kirun ennast elulõpuni nende sõnade pärast :D ) 

Magamine läks täitsa valutult, kuigi und palju ei saanud ja hommikuks oli telk väga märg ja ebameeldiv siis ära see ju ei tapnud - matkamise osa :D

Hommikul olime päris vara üleval, sõime vorste ja siis tegi Sander meile grillitud saiu või, mee ja singiga. Huvitav kooslus ja veel huvitavam maitse :D Tema sõnade kohaselt pidi see traditsioonile telkimisöök Aussis olema :D 

Pärast sööki pakkisime ennast kokku ja tulime linna tagasi, koju jõudes käisin pesus ära ja läksime mõlemad magama, värske õhk ikka väsitab neid linavurlesid :D Magasime 5ni õhtul, tegime kodustega skype'i aga mu wifi ei tahtud täna eriti koostööd teha niiet jäi see ka kahjuks poolikuks, aga ikka oli hea kasvõi korraks nende häält kuulda :) 

Õhtul käisime kohalikus poes süüa ostmas ja nüüd loodetavasti, mingi ime läbi ma jään varsti jälle magama ja saan rõõmsalt homme tööle minna :) 

Ma järgmisena teen mingi pildipostituse, kirjutan juurde ikka mis mingi asi ka on. Mul praegu nett on nii halb, et ma ei tea kas ta selle postituse isegi üles laeb. Järgmise pühapäevani ja varsti pildid!

Päikest ja olge musid! 

Sirli üritus blogi kirjutada

Nonii. Ma pole ise väga blogikirjutaja inimene, aga proovin siia midagi valmis trükkida.

Oleme oma eludega jõudnud nüüd sinnamaani, kus mõlemad käime tööl ja vaikselt hakkab rutiin juba sisse peksma. Mina suutsin ka lõpuks ikka endale normaalse töökoha leida, kuigi vahepeal olin juba vaikselt lootust kaotamas.(Oleme siin küll ainult mingi 3 nädalat alles olnud, aga see aeg tundub palju pikem.)
Siin puudub see kindlustunne täiesti, mis Eestis on. Töö otsimine ja see ootamine, et keegi nüüd sulle lõpuks ka vastaks, samal ajal jääb raha iga päevaga aina vähemaks, on masendust tekitav. Vahel tuli küll mõttesse, et tahaks lihtsalt ära põgeneda tagasi sinna kindlasse kohta, kus kõik tundus palju lihtsam. Aga nagu öeldakse, iga algus on raske, vahet ei ole kus sa oled või kes sa oled. :)

Peale ühes kõige jubedamas kohas proovipäeval käimist, mõtlesin küll et kas tõesti kõik köögid Austraalias on sellised? See, mis seal toimus, seda on raske isegi sõnadesse panna..
Täielik korralagedus, segadus, ühe käega pesed nõusid, teise käega praed liha, samal ajal kui tellimused tulevad jooksed läbi saali oma mustade riietega et teenidajatele kohvitasse viia?
Köögis oli 1 kokk, kes pidi reaalselt mingi 4 inimese tööd vähemalt korraga tegema. Inimesed lõugasid ja ma lihtsalt olin nii segaduses, sest ma ei saanud aru mis ma tegema pidin. Siis küürisingi enamuse ajast külma veega  nõusid(ega sooja vett ka polnud ju), et mitte kellegil ees olla. Lõpuks tuli mingi teisest rahvusest mees mu juurde ja ütles et ma pean tegema 7 salatit ja mul on aega 1 tund ja teda ei huvita. Muidugi ta ütles et näitab ja õpetab mulle, ehk siis ma mõtlesin, kui raske see ikka olla saab. Aga tuli välja, et ka tema ei teadnud, kuidas neid asju täpsemalt teha tuleb. Ta oli 1 korra neid teinud ja ta liigutused olid nii aeglased, vahepeal kadus üldse kuskile minema ja ma arvan, et poole tunniga suutsime ära teha 2 salatit. Ta ei osanud seletada ja enamuse ajast mölises minuga, et ma nii aeglane olen, kuigi ta isegi ei käskinud mul midagi muud teha peale salati pesemise? ja kui seda tegin sain jälle öiendada, et ma teda ei jälgi pingsalt? Ühesõnaga neelasin kõik alla ja kui kõik salatid valmis ja ette saime, tuli boss ja hakkas temaga õiendama,et mis mõttes salatid hilinevad.. ja muidugi see mees vastas. et mina olen süüdi.
MINA? mida kuradit? mida ma üldse tegema pidin? ma olin seal olnud ainult mingi 4-5 tundi ja ma olen süüdi, et mingi mees oma tööga hakkama ei saa? Vau. See hetk mõtlesin küll, et siia ma enam oma jalga ei tõsta, lihtsalt kõnnin minema ja kõik. Õnneks see boss ütles mulle peale seda tuimalt, et ma võin nüüd minema minna ja ta helistab kui mind vaja. Jumal tänatud! Kui see kõne ka oleks tulnud või tuleb veel, siis ma olen kindel, et lihtsalt ignoreerin seda. Kui ma sealt majast välja astusin oli mul niii halb tuju ja üldse süda paha, sest ega töötajad siis süüa ei saa ju. See kõik tekitabki neid ''tahan ära põgeneda'' hetki, aga ma teadsin, et ma ei saa alla anda ja käisin Perthi nn. töötukassas, kus sa paned end kirja ja otsid ise sealt tööd ning sealsed töötajad aitavad ka sul seda teha. Ja tänu sellele saingi endale uue töö. Muidugi kardsin seda kohta, aga mõtlesin peas, et ega sellest eelmisest kohast midagi hullemat vast olla ei saa ja küll kõik hästi läheb. JA LÄKSKI! ma käisin töövestlusel ära ja juba siis nägin, et töökorraldus on paigas, inimesed naeratasid mulle ja mingit segadust ei olnud. Eile, kui esimesel tööpäeval käisin nautisin seda nii väga, sain palju uusi asju proovida ja õppida, mul oli lõunapaus ja hommikul sain isegi mingeid pannkooke! Mina õnneks meeldisin ka neile ja saan sinna edasi jääda :))))! Ainuke asi on see, et see koht on natuke kaugel, pean 2 erineva bussiga sõitma ja pärast veel mingi 2km jala kõndima, aga saan hakkama, sest ma tahan seal edasi käia ja tripin seda maad heameelega.
Aga olgu, praegu peangi tööle lippama, eks Liisa kirjutab ise, kuidas tal tööl läheb :)
Seniks aga olge mõnusad, pärast ehk lisame pilte ka siia, kus vahepeal käinud oleme :)
Järgmise korrani kallid!

Mida Austraaliasse jõudes teha?

Väikese hilinemisega aga lubatud postitus. Selle kohta saab lugeda ka igal pool mujal aga annan väikse enda panuse ka. 

Vahesoovitusena printige kindlasti välja oma viisa, lihtsam ära hoida arusaamatusi lennujaamas ja näiteks mingi vea otsimisel, nagu mul juhtus lihtsam näpuga järge hoida. Endal ka kindlam tunne :)

1. TAX FILE NUMBER -  VAJUTA SIIA  Selle numbri alusel makstakse sulle palka ja maksusid.  Meie küll kohe esimesel siia jõutud hetkel seda ei teinud, sest selle õige kohe leidmine oli paras peavalu jälle. Õigesse kohta minnes saime tehtud kiirelt ja täitmine on lihtne. Sirlil oli mingi kass sellega, ütles, et andmed on valed aga ühe helistamisega saime asjad korda. Edasi jääb ainult aega, et oodata millal nad selle üle kontrollivad, aega peaks võtma max 3 nädalat. Meie saime just täna kätte, aega läks vist 2 nädalat ja kiri numbriga saadeti kodusele aadressile. 
2. TELEFONINUMBER - VAJUTA SIIA Meie tegime uued sim-kaardid Telstras, levi pidavat kõige parem olema ja kontorid neil ka tõesti iga nurga peal. Teenindus oli meeldiv, arusaadav ja kiire. Võtsime endale mingid 30$ paketid andmeside ja kõneajaga. Kui mõistlikult kasutada siis peaksid alguseks päris okeid olema. Näiteks Sixten on kusagil maakohas, 400km Perthis ja sinna levibki ainult Telstra ja seda on seal 2 pulka. Soovitan!
3. PANGAKAART - VAJUTA SIIA Jällegi kõige soovitatuim pank, teenindus meeldiv, arusaadav, kiire. Kaart jõudis aadressile kusagil nädalaga. Pärast tuli kaart internetis ära aktiveerida. Enne pangakaarti teha kindlasti ära telefoni number, sest sinna tulevad sul vajalikud andmed kaardi aktiveerimiseks jne. Ei maksnud midagi.

Töö otsimisel soovitan silma peal hoida erinevatel facebooki gruppidel. Eestlased Austraalias, Eestlased Pertis ( või kus iganes linnas sa oled ), igas varjandis teisi töö otsimis lehti, Gumtree ja Perthis ka tore töö otsimis agentuur mis peaks toimima nagu töötukassa Eestis, et agentuuri inimesed aitavad sul tööd leida, interneti lehe leiad SIIT. 

Mina enda töö leidsin samuti Gumtree'st, tuleb lihtsalt ise natuke pusida, silma peal hoida, õigel ajal ühendust võtta ja ennast märgatuks teha. 

Ja ärge kartke esimese tööna vastu võtta midagi lihtsamat, või ärge olge mõttega, et ma ju saaks palju paremini hakkama. Muidugi saaksid, ma tunnen ka samamoodi aga esimesest töökohast hakkavadki uued võimalused ja tutvused tulema. Kui sul on stabiilne sissetulek olemas, siis on ju stressivabam muudel asjadel ka samal ajal silma peal hoida. Peaasi, et miskit oleks :)

Trasport Perthis on korraldatud ülihästi, väga turvaline, kiire ja arusaadav. Liikumine ainult suht kallis, 1 tsooni pilet, millega saad sõita vist kas teatud vahemaa või 2 tundi maksab 3 dollarit. Ja igakord sõites teeb see päris kopsaka summa, ja sularaha muretsemine on ka päris tüütu. 

Nüüd võtsime endale mingid ''SmartRider'id'', on kaart, saad sellele raha peale laadida ja sõita nii bussi, rongi kui praamiga (praamidest pole õrna aimugi) Mugavam kui sularahaga toimetamine ja igalt sõidult saab 10 protsenti alla. 

Transperthi koduleht - VAJUTA SIIA 

Kui taksoga tahate sõita siis soovitan tõmmata UBER'i appi, peaks tulema soodsam kui tavalise taksoga. 

Ei unusta blogi, ma luban. Küll on aga raske neid emotsioone ja kõike kirja panna. 

See nädal on möödunud juba positiivsemalt, just töö suhtes. Sain endale koha ühes nö ärilinnakus ja ikkagi kokana aga ma olen täitsa rahul. Tööl küll mingeid toidu tegemis skill ei arenda aga vahel ongi mõnus ju rahulikumalt võtta ja eks see olegi nii, et igalpool uues kohas alustad jälle põhjast ja töötad end ülesse. 

Töö on esmaspäevast-reedeni ja nii umbes 9h päevas mida on kokana või üldse teenindusvaldkonnas nii raske saada niiet ma olen üliiiii rahul sellega. Saab ka normaalse inimese kombel nüüd reedeid armastada ja esmaspäevasid vihata :D 
Igaljuhul hommikul olen köögis, tööle lähen 7.30. Ärkan iga hommik kusagil 5.30, et ennast korda teha ja midagi süüa, sest siiamaani tööl sellist hetke pole olnud, kus oleks aega pausiks või söömiseks :D Kindlasti kõik mõtlevad, et sa oled köögis ja ei jõua süüa siis päriselt ka ei jõua :D Enamus ajast on nii kiire, et sul läheb meelest ära, et sul kõht tühi on ja midagi niisama näksida ka ei taha. 

Ametinimetus on mul vist külmaköögikokk-teenindaja. Hommikul teen valmis salatid lõunalauale ja prepi järgmiseks päevaks. Ettevalmistuse noh. Salatid pean valmis saama 9.30ks, siis on mul 2 h prepi jaoks ja siis lähen ette inimesi teenindama. See on muidugi paras komöödia :D
Teenindusest mul suurt kogemust ei ole, täna näidati kolm tellimust + kassa kasutamine ette ja saadeti juba siis ise pea ees tulle :D See koht on nagu nö ärinimeste söögitänav vms, ja iga ettevõtte seal peab endale kliente võitma. Niiet sa pead igale möödujale karjuma kuidas tal läheb, kuidas ta päev möödunud on jne. Igaljuhul pead sa väga häälekas olema, läbi selle müra kuulma kliendi austraalia aksendiga toidusoovi, toidu väljastama ja kassas makse tegema. Samal ajal käib boss su ümber ja küsib, et miks ma inimesi juba leti äärde ei karju :D Tuli ka päeval rääkima mulle, et alati kui ta mõne naise poole pöördub ja teda toitu ostma kutsub siis ta nõjutab letile ja show-offib oma muskleid. (boss on siuke 40 a mees, tegelt täitsa tore ) Mulle ütles, et pean igale mehele oma ilusad silmi näitama ja nendega ta kohale kutsuma. Ja ma mõtlesin, et köögis on raske. :D Need 2 tundi seal teenindades jookstes, kuuma leti taga olid ikka päris väsitavad. Aga mis ei tapa teeb tugevamaks, homme uus päev ja saab veel harjutada :D 
Olemine on selle surfamise pärast pooledi haige, tatine ja köhane, aga ega töö sellepärast tegemata jää :D

Vahepeal läks Sixten ka ära farmi ( haha, kõlab nagu ta oleks mingi loom ) , tegelt nii kurb oli teda ära saata. Nii palju vingeid asju ikka selle ajaga tehtud. Tore kui mingi meiesugune kelbas meil olemas oli, kohe palju kodusem tunne. Laupäeval just viimati oli nii mõnus õhtu, kõikidel oli sellest töötu olemisest siuke kass peal. Istusime sama õhtu kolmekesi Sixteni rõdul, jõime rummikokse, kuulasime muusikat ja lihtsalt nautisime. Tõsiselt siuke muresid ära pühkiv õhtuke. Hea oli kohe olla :) Aga küll me näeme veel, kes sa oled :) OH! (ainult Sixten saab aru naljast)

Igaljuhul nüüd me tasapisi siin oleme, loodetavasti Sirli leiab ka ruttu töö ja saame auto jaoks midagi koguma hakata, et detsembri lõpus juba kusagile edasi liikuda :)

Slowly

Ja ongi nädal möödas Austraalias veedetud ajast. 

Eeelmine nädalavahetus möödus väga vingelt ja mõnusalt. Reedel käisime päeval linnas kolamas ja õhtul koju tulles saime oma tubadesse kolida ja end lahti pakitud. 

Iga päevaga läheb olemine mugavamaks. Algus oli natuke hirmutav ja võõras olla, eriti mulle kuna ma pole kordagi kellegiga niiöelda maja jaganud. Aga nagu Sirli ütles, et harjumise asi ja nii on ka. Mõlemal on mõnus oma tuba ja nüüd oleme saanud juba siia sisse elada, asjad oma käe järgi ära pannud ja olemise mõnusamaks teinud. 

Omanik on väga tsill ja koht ka ka super hea. Mida muud tahta :)

Reedel me lõpuks välja ikka ei jõudnud, õhtuks oli nii väss olla, et jäime suht ruttu magama. Laupäeval otsisime kohaliku poe/keskuse üles ja käisime natuke süüa ostmas. Hinnad on vist natuke kallimad kui Eestis aga ei miskit hullu. Suure toidukorvi asju saab mõistlikult valides nii 20€. 

Pärast poes käimist tulime koju, sõime ja läksime uuesti sinna keskusesse tagasi kuna Sirlil oli Euroopa adapterit vaja, siis on need pistikupesad jms teistsugused, ei sobi meile. Shoppasime veel natuke seal ja siis tulime juba koju ja hakkasime vaikselt õhtuks sättima. 
Peol oli tore, käisime kolme teise eestlasega väljas. Pidu ainult lõppeb eestlastele ilmselgelt liiga varakult ära, 2-3 paiku hakatakse juba kõik kinni panema. 
Pühapäeval käisime eesti poes praekapsast ja šokolaadi ostmas, pärast väiksed rannatiirud esimese ujumisega - üks mõnus päev oli!
See nädal esimesed paar päeva tegelesime töö otsimisega, jagasime usinalt cv'sid laiali ja ehk nüüd hakkab miskit juba koitma ka. 
Paar päeva tegime Sirliga endale puhkus ja päevitasime nagu soojale maale kohale. 
Üks päev käisin surfamas ka, kaua aegne unistus täidetud. Ma kahjuks unustasin gopro maha ja ei saa teid vahvate piltidega kostitada, aga pisku ma sain. Enne kahe tunni möödumist veest välja ei tulnud, sest ma lihtsalt pidin seal püsti seisma. Nüüd ma olen küll üleni sinikaid täis aga see oli väärt seda. Ei jõua ära oodata, et uuesti saaks minna. 
Nüüd on jälle pühapäev, uus nädal ja töö otsingud. Loodetavasi järgmine kord kirjutan juba siis kui töö olemas. Päikest teile sinna!