Long time no seen

Nonii, nüüd oli küll üks pikem paus vahepeal. Vabandan sügavalt. Pea kuu aega vaikust. Mulle tundus see aeg nagu nädal. Täitsa õige, et päevad venivad aga aeg möödub nii kiirelt. Juba üle kahe kuu siin saarekese peal oma elu elanud. Tõuse ja mõõne on aga küll me hakkama saame!
Mis me siis vahepeal teinud oleme?

Ikka usinalt tööd. Mina olen küll alates kolmapäevast nüüd niiöelda puhanud. Tulin eelmisest töökohast ära. Ei taha ju olla kohas, kuhu sa igapäev lähed mõttega, et ma ei taha seda teha. Algus oli muidugi tore, kõik uus ja huvitav. Töö paigas ja kindlad ülesanded. Mida aeg edasi, seda rohkem ülesandeid mulle tekkis aga tööaja juurde küsimise peale krimpsutati nägu, või kui seda anti pidin ma selle aja olema teeninduses. Ja nii hakkas mu enda töö sellega kannatama, ma ei saanud pühenduda korrektselt sellele, mida ma sinna tegema tulin. Ja kui ma ei saa enam enda asju korrektselt teha, pani see mind ennast ju halvemini tundma. Ma olen küll alati selline olnud, kes ei taha olla mingi allaandja või teeb kõik et lõpuni minna aga nagu Sirli ütles, siis teinekord ikka tuleb elus pohhuistlik olla. Mul oli nii kahju neid häid inimesi sinna jätta aga on hetki kui peab selle enda heaolu esikohale seadma. Pole ju õigust ennast halvema või kehvemana tunda kui sa seda tegelikult pole. Ja täpselt nii see koht mind lõpuks tundma pani. See koht ei toiminud, ma sain sellest tegelikult esimene päev juba aru aga tahtsin siiski proovida. Töö toimimine ja ülesanded polnud mitte kellelgil paigas, üks võimuvõitlus ja närviline õhkkond. Loomulikult oli ka väga vingeid ja toredaid hetki ka seal, pole ju halba ilma heata ning vastupidi.  Ja järjekordne tõestus, kui oluline on see, et ülemused ja juhid oma töötajatesse hästi suhtuks. Ammu teada tõde, et klient pole esikohal vaid töötaja. Töötaja paneb sul selle asja käima, et klient sinna tagasi tuleks. Oeh, üks segane aeg/koht oli see. Nüüd on see läbi, kogemuse võrra rikkam ja uute tuulte poole. Esmaspäeval juba esimesele vestlusele ja teisipäeval proovipäevale, niiet saab hakkama. Nagu ütlesin, tõusud ja mõõnad. 

Ja suursündmusena oleme me Sirliga tänasest auto omanikud ka. Sattusime heal ajal pakkumise peale ja saime 1300 dollariga täiesti korraliku ja meile sobiva auto. Tõeline backbackerite veereja. Universaal kerega kuhu taha madratsi pannes mahume me Sirliga mõnusalt põõnama kui elu meid farmi pool viima hakkab. Nii palju siis minu nelja veolisest Jeep'ist. Aga elu on teinekord realistlik :D Ja muidugi olen ma terve elu lubanud, et mina ei hakka kunagi sõitma ühegi universaaliga - minu auto on kas sedaan või maastur. Kus sa sellega siis ka :D Aga ei pirtsuta, auto üle olen ma väga rõõmus. Täna sai esimesed sõidud ka tehtud. Liiklus on ikka hirmutav aga vajab lihtsalt harjumist :D Tuleb lihtsalt loogiliselt mõelda, et sõidan ju samamoodi, ainult teisel pool. Oleks see reaalsuses ka samamoodi. Auto on õnneks automaat, see teeb asja kindlasti valutumaks :D Peale sõitmise on debiilne veel see ka, et suunatulede osuti on ka teisel pool, ehk siis poole ajast keeramistel minul kojamehed käivad. Hoiatati juba, et kui eesti jõuan, siis hakkan seda viga jälle tegema vastupidi :D  

Meie rallikas, saame ka lõpuks V6'd olla :D 

Farmiga on nii, et hoiame vaikselt silma peal ja peale uut aastat hakkame seiklema. Mina läheks kohe aga Sirli on lubanud sinnamaani seal töötada. Aga pole hullu. Ega töö siis siin otsa saa. Jaanuari kuu on küll kõige kuumem ja ilmselt ei jõua me end siis ära kiruda :D

Üks pühapäev käisime Sirliga Perth Zoo's ka. Küll oli vinge koht see. Niipalju selliseid loomi enda silmaga näha, mida ainult mõnes zafari filmis näinud oled tekitas küll tahtmise kunagi ise reaalsest ka sellise tripi ette võtta. Aafrika kõlab küll ju vinge kohana kuhu kunagi minna :D Panen allapoole pilte ka sellest käigust. Oma silmaga oli küll teine asi aga vähemalt midagi. 

Paar korda oleme väljas söömas käinud ja nautinud. Niipalju kui meil koos neid vabu päevi satub üritame ikka koos midagi teha, käime rannas, shoppamas jne. 
Täna nautisime viiekesi eestlastega esimest adventi. Käisime Honour ave'l kaljuhüpeid tegemas. Ohh, kui vinge see oli :D Parajalt hirmus aga linnuke jälle juures :D Terve hunnik lõbusaid noori, muusikat ja sooja ilma. 
Pärast hüppamist läksime korraks alla randa aga ilm oli päevitamiseks ikka päris tuuline. Ajasime niisama natuke juttu ja läksime tegime pühapäevased pannkoogid kohviga. Küll oli hea.
Ah jaa, eelmine nädal või millalgi oli siin toidukultuuri festival ka meil Perthis, Eesti omad tegijad ka esindatud. Uskumatu aga me saime pärast 2 kuud esimest korda leiba. ja nüüd ma pole tõesti kaks nädalat peale leiva midagi peaaegu söönud :D Seal saime kartulisalati, verivorsti, kapsasalati ja kohupiimakoogiga ka maistatud. Foodgasm. 

Tegelikult on mõnus olla. Koduigatsus küll tuleb peale aegajalt ja oh kui hea oleks kindlustunne aga see-eest on siin neid asju mida nautida nii palju. Kodu ootab ju alati. Tulebki lihtsalt hetke nautida aga mitte liiga laisaks minna. Ei tohi pead vaevata sellega, et tööd pole või midagi muud on niru. Sa oled siin ühe korra ja mina proovin igast päevast võtta viimast. Ja küll alati hakkama saab kui ise tahad! 

Natuke pilte ka! 

Selline koduloom elutseb meil juba viimased 4 päeva vannis :)

Sirli postitab paar pilti ka

                                               Pizzatime! Tegin töökaaslastele lõunaks süüa

                                  

                                   Minu peaaegu igapäevane jalutuskäik tööle, lihtsalt imeline!

                                                                    BUBBLETEA

Sirli elu

Hei! Lõpuks leian ka mina oma töö kõrvalt aega, et võtta kätte läpakas ja siia midagi oma tegemistest kirjutada.

Olen kõigega rahul! muidugi on kahju, et meil Liisaga nii erinevad graafikud ja nv'del midagi eriti ette võtta ei saa, aga samas tööle ma siia ju tulingi ja paremat töökohta ja töökaaslasi poleks lihtsalt osanud tahta ka!! :) Töötan kahes erinevas vahetuses, kas siis hommikul või õhtul. 5-6 päeva nädalas ja kuskil 8-10h päevas. Eriti jubedad on õhtuvahetused, kui jõuan koju kuskil 23 paiku ja järgmine päev olen hommikul ning see tähendab, et kell 4.45 tuleb selle imelise pehme ja sooja voodiga jälle hüvasti jätta. 4h und on minu jaoks ikka väga vähe, niiet üleväsinud zombi olek garanteeritud!

Aga kõige selle aitavad üle elada super töökaaslased, kõik on omamoodi ja nii vinged, viskavad nalja ja nad on mind juba nüüdseks nii omaks võtnud ja see on kõige parem tunne. Mitte keegi ainult ei oska mu nime õigesti öelda, kuna austraalased üritavad igat sõna niigi lühendada või kergemat moodi öelda, et selline keelepöörlemine nagu RL nende jaoks on tõsine üks tõsine katsumus. Aga nad iga päev õpivad. Üritavad. Mõnel tuleb juba paremini välja, mõni on täiesti loobunud ja kutsub mind kas sillyks(rumal inglise k.) või siriks.

Aga kirjutan tööülesannetest ka natukene. Töötan a'la carte kokana, meil on köögis 5 erinevat sektsiooni: 1)pagar,magustoit; 2)kastmed; 3)loomaliha; 4)kala ja siis on minu sektsioon, ma isegi ei tea kuidas nad seda kutsuvad, aga minu ülesandeks on põhiliselt eelroad ja pearoogade kõrvalroad. Minu menüüs on kilpatrick ja naturaalsed austrid, krevetid, seakõht tsilli ja paprikaga, kingfishi salat, fish and chips(väga populaarne Austraalias, friikad ja kõrvale kas fritüüritud või grillitud kala, kõrvale aioli kaste) ja kõrvalroaks teen rohelisi juurvilju, friikaid, värsket salatit või siis Buffalo mozzarella salatit. Kõige raskem kõige selle juures on ettevalmistused, selle alla läheb nii palju aega ja kui samal ajal veel tellimusi teha, võib päris kiireks minna ning stessirohke olla. Mõnel päeval tuleb küll mõttesse, miks ma seda tööd teen, aga kui pärast peakokad sind kiidavad ja kliendid häid sõnu ütlevad, on see lihtsalt imeline tunne :)

Kirjutaks millegist muust ka peale töö, aga kahjuks mul sotsiaalne elu puudub, väljas ma väga ei käi ja vabal ajal magan oma tööväsimust välja või käin üksi poodides ja jalutamas :D

Täna viis mu üks töökaaslane mu bubbletea'd jooma, see on popp aasiakate jook- külm tee, mille sees on puuvilja ja tarretisepallid. Alguses oli muidugi imelik midagi juua ja järsku suus mingeid pallikesi tunda, aga peale mitut lonksu sain aru, miks see inimestele meeldib.. niiet jooks teinekordki :)

 Mis muud mul ikka kirjutada, igatsen teid mu kallis pere ja söbrad, aga mul on siin praegu niii hea. Ma olen nii õnnelik, et mul on selline sõbranna nagu Liisa, kes on omamoodi hull oma mõtetega ja mind siia kaasa tiris, sest need kogemused, mis siit saan jäävad terveks eluks. Kõik on siin teistmoodi ja eks see muudab ka mind paremaks inimeseks ja muudab mu väärtushinnanguid. Ja ma olen terve elu soovinud lihtsalt kuskile kaugele reisida, maailma näha ja õppida uusi asju, niiet see kõik on minu jaoks üks suur dream come true. 

Aga nüüd puhkama, homme 4.45 äratus ja morningshift, olge mõnusad! :)

1,5 kuud Austraalias!

( Ma ausalt ka hakkasin seda posti eelmisel pühapäeval kirjutama, niiet võib vist ikkagi linnukese kirja panna :D )


Ja jälle olemegi ringiga pühapäevas tagasi. Uskumatu kui kiiresti päevad lähevad. Alles me seiklesime Sirliga lennujaamades ja nüüd oleme juba üle kuu aeja kohapeal olnud. Kõik on siin Perthis juba nii rutiinselt turvaliseks muutunud, et tahaks hirmsalt juba edasi kusagile liikuda. Sest nüüd sa juba tunned linna, tead kuhu minna, sul on plaan mida igapäev järgida ja eksida ei saa. 
Aga kuna meil on kindel soov auto soetada siis peab veel siin natuke pesitsema. Ja siis saab juba lihtsamalt ja kaugemale asju planeerides edasi minna. 
Paar päeva ongi siuke tühi tunne selle rutiini pärast olnud, sest sarnast elu elasin ma ju ka Eestis kus kohast ma tegelikult selle rutiini eest ära põgenesin. Lihtsalt, peab endale meelde tuletama, et see on alles algus, me oleme siin olnud alles kuu. Et rattad käima saada, peab selle kallal enne töötama. Keeruline on lihtsalt seda aega endale siin mõtestada - tundub, et aega jääb järjest vähemaks aga avastamist on nii palju. Palju on ka veel siin, tuleb lihtsalt ise oma ellu midagi uut siin otsida, et rutiini natuke murda, sest aega mul ju tegelikult on ja palju, tuleb lihtsalt ise seda õieti kasutada. 
Ja kui ma mõtlen, siis ei ole paremat kohta kus ma tahaks praegu olla kui see väike paradiis siin :)

Nädal on möödus kiirelt ja suurt midagi peale töö teinud polegi. Meil Sirliga nüüd graafikud ka üldse ei kattu. Üldjuhul läheb ta siis tööle kui mina töölt jõuan ja ta peab kõik nädalavahetused ka olema, mis mul on vabad. Kahju aga mis sa teed.

Eelmisel reedel tuli Sixten mulle ka külla farmist, nii hea oli teda näha. See nv tegi pea küll selgemaks. Aitäh sulle!

Kui aus olla siis mul oli täielik motivatsiooni kriis. Austraaliasse tulek oli mu eesmärk terve suve. Peale kooli lõppu ma töötasin ja kui see plaan tuli, siis ma elasingi täielikult selle nimel. Ja kohale jõudes oli see eufooria veel suurem - I made it! Ma olengi teiselpool maakera ning unistusest ja soovist sai reaalsus. Kõik oli nii uus ja huvitav aga nagu karta oli siis tööle minnes tuli see rutiin. Rutiin mida ma nii meeletult kardan ja ma lihtsalt ei osanud enam midagi teha või oodata. Ma tõesti mõtlesin, et mis siis nüüd edasi? Ma täitsin oma eesmärgi, et jõuda Austraaliasse aga ma ei plaaninud siin midagi edasi. Ja siis tuligi Sixten mulle appi, et ma paneks oma eesmärgid kirja, samamoodi nagu mu 1 eesmärk oli näiteks jõuda Austraaliasse. Ja see tõesti aitas. 

Ma hakkan vaikselt ja tasapisi oma vaba aega oma kasuks ära kasutama. See oligi minu jaoks kõige raskem, sest kaks aastat mu elust olid sellised kus mul polnud absoluutselt vaba aega, ma käisin koolis ja töötasin samal ajal, et olla kauaoodatud oma elu peal ja end tegevuses hoida. Ma küll nautisin seda aga lõpuks muutus see tõsiselt väsitavaks. Ja nüüd siin on mul järsku niipalju vaba aega ja aega et endaga tegeleda ning eks see ajaski mind närvi, et ma ei osanud selle mitte midagi teha :D Tuleb näha natuke rohkem seda positiivust, ju siis elu praegu hellitab, et mul niipalju aega on. 

Esimese asjana panin ma kirja end postitantsu kursustele :D ( Isa, ausalt ka ainult hobikorras :D ) Ja see on nii vinge ! Peale tugevale lihastoonusele saame me sealt kaasa ka väga hea paindumise ja loodetavasti igaüks armastab oma keha natuke rohkem pärast seda, väga naiselik tegevus igaljuhul. 
Kursus kestab 8 nädalat ja maksis 240$. Ma jõudsin küll kurusele kaks trenni hiljem aga saan need ilusti tagantjärgi teiste grupis ära teha :) 

Igapäev üritan niisama ka mingit trenni teha, käin jooksmas või teen lihaseid. Toitun normaalsemalt ja naudin seda aega lihtsalt endaga. 
Muus plaanis suuri muutusi praegu pole, ikka töö ja tavapärased päevad. 
Väike plaan on Sirliga jõuludeks ja aastavahetuseks Balile ka puhkama minna pärast neid linnas veedetud kuid, ei jõua ära oodata! Ja siis loodetavasti farmiiii. 

Ja ma niii igatsen teid kõiki lähedasi juba Eestis! Ja musta leiba ka! Oeh. Aga samas ma tean, et ma ei tunneks end mitte kusagil paremini, kui praegu siin! Olge tublid!  

Natuke pilte ka!
ps. sorri mu telefonikaamera kvaliteet läheb iga päevaga hullemaks, ma ausõna ei tea miks. Tuleb midagi ette võtta. 

Sixteniga pitsat söömas, kui Eestis on Pitsa Hunt siis siin on Pizza Hut. 

20 ja kasiinos!

Kasino wars- ainuke mäng mida proovida julgesin. 

Täna ei viitsinud kodus passida ja läksin linna - klapid pähe ja Perthi avastama. 

Kasiino, kasiino! Sixten vedas mind eelmisel laupäeval esimest korda kasiinosse siis. Siin on vanusepiir juba +18. Vinge kogemus oli tegelt. Ma arvasin alati, et kasiinos on ainult mingid ülikondades mafiossid aga reaalsus oli teine :D Vinge õhtu oli igaljuhul, kohtasime eestlasi ka, maailm ja Perth on ikka väiksed.

Sirli eputab iga päeva oma lõunaga milleks mul kunagi tööl aega pole :(

Kasiino

Sirl eputab

Õhtused jooksukoivad. Anett on mu motivatsioon, ma alati saadan talle oma koibadest pildi kui jooksmas käin, vähemalt kellelgi on kontroll, et teen trenni. :D

Lõunased koivad, kui pargis pikniku tegin. 

Sirli eputab

Tegelt oli kasiinos pildistamine keelatud aga ma terve elu ju rebel olnud. 

Sellised ilusad lillade õitega puud õtsevad siin, pole õrna aimugi mis nimega. 

Eelmisel reedel sattusin puhtjuhuslikult Sixtenit oodates kesklinnas toimunud toidukultuuri festivalile. Sõin Mid Eastern tänavatoitu ja Pariisi kreppe nutella ja banaaniga. 

!

Bali!